Min birra | Skolforskningsinstitutet

Min birra

Skuvladutkaninstituhtta lea stáhtalaš eiseváldi mii galgá váikkuhit ahte daidda geat barget ovdaskuvllas, skuvllas ja rávesolbmuidoahpahusas addojuvvo buorit eavttut planeret, čađahit ja veardidit oahpahusa, dieđalaččat duođaštuvvon vugiid ja bargovugiid doarjagiin. Ulbmilin skuvlainstituhta doibmii lea ovddidit mánáid ja ohppiid ovdáneami ja oahppama sihke váikkuhit ohppiid buorránan oahppobohtosiidda.

Mii čohkket buoremus geavatlaš dieđu oahpahusa oahpahusvugiin ja bargovugiin

Dieđalaččat vuođustuvvon oahpahus bidjá gáibádusa sisdollui ja vugiide ja bargovugiide maid ovdaskuvlaoahpaheaddjit ja oahpaheaddjit gevtet. Dat bidjá eaktun ahte skuvlla bargit váldet oasi ođđa dieđalaš bohtosiin ja, kritihkalaš dárkkisteami maŋŋel, integrerejit dan mii lea mearkkašahtti iežaset oahpahussii. Daid vugiid ja bargovugiid maid bargiid válljejit sii galget de veardidit iežaset mánnájoavkkus dehe luohkás. Dan sihkkarastin dihte ahte dat duođain váikkuha mánáid ja ohppiid ovdáneapmái ja oahppamii.

Ovdaskuvlaoahpaheaddjin, oahpaheaddjin dehe skuvllajođiheaddjin luohtihit beare ovttaskas dutkanbohtosii ii atte ollislaš gova ja sáhttá danin leahkit váttis. Seamma áigge ovttaskas olmmoš ii sáhte váldit oasi ja vihkket, bohtosiid buot áiggeguovdilis dihto suorggi dutkamiin. Danin Skuvladutkaninstituhtas lea okta oaivebargun dahkat dutkančoahkkáigeasuid mat siskkildit buoremus anolaš dieđu oahpahusa bargovugiin. Mii dahkat dán earet eará nu gohčoduvvon systemáhtalaš oppalašgeahčastaga vugiin. Dat mearkkaša ahte mii geavtit stáđis dieđalaš vugiid ja mii čielgasit buktit ovdan barggu buot lávkkiid. Mii doaimmahit barggu ovttas aktiivva dutkiiguin dan áigeguovdilis suorggis. Min oppalaš geahčastagat sáhttet guoskkahit skuvlamáilmmi sierra osiid. Dat sáhttet leat jearaldagat mat guoskkahit skuvlla doaimma, leat aktasaččat máŋgga ávdnasii dehe oahpahussii dihto skuvlaávdnasis.

Min systemáhtalaš oppalašgeahčastagat galget leahkit doarjjan ovdaskuvlla ja skuvlla doibmii. Mii leat danin dárkilat guldalit ovdaskuvlaoahpaheddjiid, oahpaheddjiid ja earáid bargiid vai áicat geahčastagaid dárbbu ja atnit daid mielde oppalašgeahčastaga barggus. Instituhta skuvladutkanlávdegoddi mearrida maid systemáhtalaš geahčastagaid instituhtta galgá čađahit.

Mii juohkit ruđa praktihkkalagaš dutkamii

Skuvladutkaninstituhtas lea maid bargun almmuhit ja juohkit ruđa alimus dieđalaš dását praktihkkalagaš dutkamii daidda surggiide gos mearkkašahtti dutkan váilu. Dát lea dehálaš doarjja bissovaš ovdáneapmái vai olaha skuvlalága gáibádusa oahpahus galgá doaimmahuvvot “ dieđalaš vuođul”.

Praktihkkalagaš dutkan sáhttá leahkit sihke sáhkkiivuođa geažil ja teoriijaovddideaddji, muhto dat čalmmustahttá bohtosa  mii galgá adnot praktihkas. Dat dutkan masa instituhtta váikkuha galgá vuolgit bargiid dárbbus ja jearaldagain. Dat galgá leahkit mearkkašahtti bargiide ja sii galget dan čađahit. Loahpalaš ulbmil lea ovddidit ja buoridit oahpahusa, ovddidit mánáid ja ohppiid ovdáneami ja oahppama. Dain prošeavttain maid instituhtta ruhtada galgá eará sániiguin leahkit sihke mearkkašahtti sisdoallu ja addit bohtosa man sáhttá geahččalit ja heivehit praktihkkii.

Dutkit sáhttet hábmet praktihkkalagaš dutkama máŋgga ládje ja geavtit sierra vugiid. Sii sáhttet čađahit dutkama sierra dutkangovssa vuolde ja dat sáhttá oavdun leahkit máŋggadieđalaš. Dutkan sáhttá váldit ovdaskuvlla ja skuvlla bargiid mielde dutkin ja dat galgá čađahuvvot ovdaskuvlla ja skuvlla praktihkas. Dainna lágiin sáhttet ámmát váikkuhit iežas máhtuin ja luohtihahtti hárjánumiin prošeavttain.

Skuvladutkaninstituhtta čađaha almmuhusa dutkanruđain jahkásaččat. Instituhta skuvladutkanlávdegoddi mearrida almmuheamis. Lávdegottis lea vejolašvuohta čuozihit olles dehe osiid almmuheamis dihto suorgái gos skuvlla bargiin váilu mearkkašahtti dutkan. Dán oktavuođas maid mii leat dárkilat čielggadit makkár dárbbut bargiin leat. Skuvladutkaninstituhta dieđalaš lávdegoddi váldá loahpalaš mearrádusa mot ruđaid galgá juohkit.